Valga Valka Helen Triatlon, EMV Poolpikas

Nagu eelnevas blogipostituses mainitud, siis tõmbas põlvevigastus pärast SEB Tartu Jooksumaratoni jooksule päris mitmeks nädala kriipsu peale. Käisin massaažis, ujusin, sõitsin ratast ja lasin ennast Herjel piinata. Diagnoos oli Iliotibial Band Sündroom (http://www.runnersworld.com/tag/itbs-iliotibial-band-syndrome). See oli siis ka põhjus, miks ma hooaja esimesel triatlonil Paides kohale ei ilmunud ja keskendusin Valga Valka Helen Triatlonile, mis olid samas ka Eesti Meistrivõistlused poolpikas triatlonis.

Jooksuga olin pärast 2 nädalast pausi vaikselt jälle alustanud. Tipa-tapa nagu ikka ja Herje soovitusel põhiliselt väga mägisel maastikul, mis pidi minu vigastuse puhul parem olema. Ja nii oligi - mäest üles ja alla sai ilusti joosta, aga tasasel maal joostes hakkas põlv pärast jooksu jälle tundma andma. Pisut kahju muidugi, et Valga jooksurajal ei ole mitte ühtegi tõusu.

Minu ja Priidu rattad vahetusalas

Aga see ei olnud minu ainus probleem. Umbes pool nädalat enne võistlust tabas mind mingi seedimishäire või mingi asi läks paigast ära ja igatahes veetsin enamuse ajast tuatlis. Enesetunne oli ok, kuid pikemalt kui 45min ratta peal püsida ei olnud võimalik. 2kg kadus nagu niuhti ja söögiisu oli suht nullis. Mängisin juba mõttega kas üldse starti tulla. Päev enne starti siis otsustasin viimases hädas apteegist abi otsida - võistluse ajaks kõhukinnisti ja ettevalmistuseks korralik ports mineraale Optimum Hüdro kujul. Seda teist ma isegi soovitaks edaspidi mineraalidepuuduse või kõhulahtisuse puhul proovida. Igati hea kraam ja maitse pole ka halb.

Nii ma starti läksingi. Ees 1,9km ujumist, 90km ratast ja 21km jooksu; sees kõhukinnisti ja suure küsimärgiga seedetrakt; väljas Eesti suve moodi suusailm ehk külm, pilvine, tuuline ja suure tõenäosusega vihmane. Et natukenegi enne starti sooja saada määrisin seekord jalad Born soojakreemiga kokku - rituaal, mida kasutan siiamaani kalipsoga ujumise puhul. Kreem soojendab jalgu ja hoiab ära olukorra, kus jalad on pärast ujumist verest täiesti tühjad.

Ujumist ma enam väga hästi ei mäleta, esimesed 400m stardist sain korralikult peksa ja liikumine oli üsna vaevaline. Pärast esimest poid tekkis siiski natuke vaba ruumi ja esimese ringi ujusin koos Harri Sokuga, keda ma siis teisel ringil suutsin endast maha raputada.

Aitäh Randole Fotofabrikust pildistamise eest

Veest välja tulles avastasin, et olukord polegi väga hull. Ailt oli natuke eest ära läinud, aga Mart Suurkivi täitsa vaatevälja ulatuses. Kumbki polnud liiga kaugel. Esimesed kilomeetrid läksid ratta peal külmetades. Õigemini ei saanud kogu rattasõidu vältel sooja sisse ja terve aeg lõdisesin. Harri sõitis juba esimesel rattaringil minust nagu postist mööda, kuid tagasipöördel nägin, et liigun Ailtile ja Mardile pisut lähemale. Powermeetri andmeid vaadates oli ka väga positiivne pilt ees ja teisel ringil kui Mardist mööda sõitsin, mõtlesin juba vaikselt Ailti püüdmisele. Teise ringi lõpus oli meie vahe kuskil minut, võib-olla isegi natuke vähem.

Seedimine oli nii ja naa. Külma ilmaga ei ole ma kunagi suurt sorti jooja ratta peal, kuid seekord oleks tõesti ühe 0,5l pudeliga võinud kogu distantsi ära sõita. See andis aga kolmandal ringil tunda. Paak oli tühi ja enam ei olnud lootust eesolevaid kinni püüda. Mõned tiimid tilkusid ka vaikselt mööda - nende tempoga ei suutnud ka kaasa liikuda.

Ratta pealt maha tulles oli nii ette kui taha mõned minutid õhku. Päike oli välja tulnud ja pakkus viimaks ometi mõnusat soojendust. Mis siis, et ma olin kogu söe rattarajal maha põletanud - poolmaratoni jõuab siiski iga kell läbi sörkida. Ehk juhtub ime ja keegi eesolevatest saab haamri ja mul tekib uuesti võimalus? Esimesed kaks ringi liikusin isegi normaalses tempos, pisut alla 4min/km - sellise kiirusega võib isegi 1:20h poolmaratoni lähedale küündida. Kolmel järgneval ringil aga tempo langes ja lõpus pidin leppima taas sellise keskpärase jooksuga. Ja üheminutilise ajaparandusega võrreldes eelmise aastaga.

Kuigi talvine treeningperiood ja hooajaeelsed stardid näitasid paremat minekut, peab tulemusega siiski rahule jääma. Hommikul stardis ma ju isegi ei teadnud kas suudan lõpuni võistelda ja kuidas üldse organism pärast poolenädalast "kiirloputust" käitub. Eesti pronks sai kaitstud ja joosta sai ka taas ilma valudeta.

Rattadistants Sportlyzerist vaadatuna

TULEMUS: 4. Koht AEG: 4:16,02 (Ujumine 26:54, Ratas 2:19:02, Jooks 1:28:07)

Triatloni meelespea

Eestis on vähe spordialasid, mis oleksid viimaste aastate jooksul nii palju populaarsust kasvatanud, kui seda on teinud triatlon. Paarisajast harrastajast 2000 aastate algusest on alaga regulaarselt tegelema hakanud mitu tuhat meest ja naist. Iga aasta lisandub paarsada uut tulijat, kes ühel või teisel võistlusel, lühemal või pikemal distantsil, esimest triatloni teevad.

Võimalusi sportimiseks on see aasta rekordiliselt palju - ainuüksi Eesti triatloniliidu kodulehelt leidub kõvasti üle 50 ürituse, millest osa võtta. Triatloni suvehooaja avapauk antakse seekord 7. juunil Paides toimuval Eesti karikasarja esimesel etapil, kus võisteldakse sprindidistantsil. See tähendab, et on viimane aeg kõige tähtsamad reeglid ja etiketid meelde tuletada, kuidas triatlonivõistlustel võistelda ja käituda. Olenemata sellest, kas osaled sel suvel esimest korda triatlonil, või oled juba mitu aastat regulaarselt võistelnud, neid asju, millest ma kirjutan, tasub igal juhul meelde tuletada ja miks ka mitte järgmine kord teistelegi.

Enne võistlust:

• Vaata üle enda varustus
  

Ei ole nõmedamat olukorda, kui jõuda võistluspaika ja avastada, et rattal on kumm tühi või ujumisprillid jäid maha. Kindlasti vaata paar päeva enne võistlust enda varustus üle ja tee kindlaks, et sul on kõik vajaminevad asjad võistlemiseks olemas. Võistluse jaoks pakkimist ära jäta viimasele minutile, vaid vali selleks sobiv hetk eelneval õhtul, mitte võistluspäeva hommik.

• Tutvu võistlusjuhendiga

Pärast võistlust on kõik targemad ja enne ajalise trahvi või muu ebameeldiva üllatuse saamist tasub ikka korra võistlusjuhend läbi lugeda ja reeglitega tutvuda.

• Plaan tee valmis juba kodus

Võistluspäeval läheb alati kiireks ja aega on vähe. Parem plaani juba ette ära, millal sa varustuse vahetusalase ära viid,  riided vahetad ja soojendusega alustad. Siis ei pea sa võistluspäeval asjatult edasi tagasi jooksma ja energiat kulutama.

• Käi võistlus peas läbi

Üllatuste vältimiseks tasub enne võistlust korra peas läbi käia kõik kolm etappi ja vahetusalad. Kunagi ei lähe kõik plaanipäraselt! Mõtle välja, mida sa teed, kui mõni asi ei tule nii välja nagu võiks.

• Tutvu vahetusalaga

Üks keerulisemaid koht, kus kõike rohkem aega kaotatakse, on vahetusala. Kõnni enne võistlust kasvõi korra vahetusala läbi ja tee endale selgeks, kuidas ratta peale minna ja maha tulla.

Ujumisetapil:

• Tee endale ujumistrass selgeks

Väga tihti küsitakse just enne starti: "Kas poidest tuleb paremalt mööda ujuda või vasakult?". Ujumistrass võiks olla selge juba enne starti.

• Vali õige stardikoht

Stardis toimub alati palju trügimist ja massistardid võivad nii mõnelegi kehvemale ujujale hirmutavad olla. Hinda objektiivselt enda ujumisoskust ja vali endale vastavalt sellele õige stardikoht.

• Jälgi, kuhu sa ujud

Aeg ajalt tasub pea veest välja tõsta ja vaadata kuhu sa ujud. Ära looda teiste võistlejate peale, sest ka nemad eksivad tihti.

Ratta peal:

• Jälgi tuulessõidureegleid

Kas tuulessõit on lubatud või mitte saad sa teada võistlusjuhendist. Tuulessõidu keeldu eirates ei vihasta sa mitte ainult välja kohtunikud ja teised võistlejad, vaid võid saada ka ajalist trahvi või diskvalifikatsiooni.

• Hoia paremale

Isegi võisteldes kehtivad liikusseaduses kehtestatud liiklusreeglid. Üksinda sõites tuleb hoida paremale poole tee äärde nii, et autod ja kiiremad ratturid saaksid ohtutult vasakult möödasõitu sooritada.

• Ära viska prügi tee peale

Prügi tohib maha visata ainult selleks ette nähtud kohtades, mille kohta leiad infot võistlusjuhendis. Mujal maha visatud prügi tuleb koheselt üles korjata või vastasel juhul võivad kohtunikud sulle määrata ajalise trahvi või isegi diskvalifikatsiooni.

Jooksul:

• Vali õige tempo

Tempovalik jooksuetapil on väga tähtis. Ratta pealt maha tulles ei pruugi sa kohe aru saada milline sinu õige jooksutempo on. Võta pärast ratast paar kilomeetrit aega õige "sammu" leidmiseks ja hoidu liiga kiirest algustempost.

• Arvesta ilmaga

Hommikul startides ei pruugi veel aru saada, millised ilmastikuolud valitsevad jooksuetapil. Kindlasti jälgi eelmise päeva ilmateadet ja ole valmis ennast vajadusel päikese eest kaitsma.

• Finišit tuleb nautida

Iga triatlon on eriline ja iga finis on võit iseenda üle. Viimased 100m võta vabalt ja naudi seda emotsiooni, mida sulle pakutakse - sa oled selle ära teeninud!

Kui vaatamata välja toodud soovitustele läks võistlus millegipärast aia taha, siis tuleks esmalt täpsemalt analüüsida, mis siis ikka valesti läks. Kui näiteks jäi silma mõni korraldaja apsakas, siis oleks viisakas sellest korraldajale kindlasti tagasisidet anda ning mitte kohe Facebooki ilmale kirjutada. Erinevalt Facebooki sõpradest on võistluste korraldajatel võimalus reaalselt midagi muuta ja nemad on kriitika eest väga tänulikud. :)