Kokkuvõte hooaja tipust tipuni

Lanzarote 70.3 Ironmanist on juba rohkem kui kuu aega möödas ning keha ja vaim on saanud korralikult puhata. Pärast MM-i kvalifikatsiooni võtsin korralikult aja maha, tõmbasin stepsli täiesti välja ja tegelesin muude asjadega. Pärast niivõrd pikka hooaega oli see ka hädavajalik, et koguda uut värskust järgmiseks aastaks. 

Viimase 30 päeva jooksul oli mul võimalik väga palju ringi reisida, uute inimestega kohtuda ja lihaste asemel hoopiski ajurakkude "ülekoormust" kogeda. Pärast lühikest puhkust Lanzarotel tutvusin paar päeva Londoniga. Eestisse tulles läksin üsna kohe Saaremaale 3 päeva jooksule, nädal aega hiljem olin juba töö asjus Hamburgis World Rowing Youth Coach konverentsil ja 2 nädalat hiljem samalaadsel konverentsil Tallinnas. Selgituseks ütlen veel, et töötan iOS arendajana sellises Eesti idufirmas nagu Sportlyzer (https://www.sportlyzer.com/). Kunagi tuleb ka üks põhjalikum blogipostitus minu töö kohta. Konverentsidest veel nii palju, et jumal tänatud, et ma kasvasin üles kakskeelsena ja oskan rääkida kolmes keeles!

Kuid lebotamise aeg hakkab läbi saama ja vaja on ennast jälle tõsisemalt kätte võtta. Tegelt on olukord täpselt nii, nagu ütles Herje, kui ma esimest korda pärast puhkeperioodi tema ÜKE-trenni astusin: "Ma ei teagi, kas sind nüüd õnnitleda MM-i kvalifikatsiooni puhul või kaasa tunda - tõsine trenn hakkab ju alles nüüd pihta!". Nii ta tõesti on. Ja täpselt sellepärast ma nautisingi neid viimaseid nädalaid, sest ma tean, et järgmised nädalad, kuud, aasta(d) saavad olema rasked, sest tööd on vaja teha palju. 

Kuid enne kui täie rauaga uude treeningaastasse kihutame, viskaks väikese pilgu tagasi ja meenutaks, mis juhtus eelmisel aastal. Mis läks hästi ja mis oleks võinud paremini minna. Mida ma sel aastal õppisin ja mis vigu ma tulevikus vältida tahan.

Ajavahemik 70.3 Ironman Lanzarote 2012 - 2013
(10. november 2012 kuni 5. oktoober 2013)

Numbriliselt:

• Üle 530 üksiku trenni
• Treeningtunde selles ajavahemikus: ~760h (31,6 päevi ~1 terve kuu trenni)
• Läbitud vahemaa treenides: ~11.700km (91% maailma läbimõõdust)
• 10 nädalat erinevates treeninglaagrites.
• Treeningute või võistluste käigus istusin 160 korda keskmiselt 2,5 tunniks ja 75 kilomeetriks ratta või spinningratta peale.
• Tegin üle 40h ÜKE-t, millest võib järeldada, et veetsin kuskil 200 minutit planguasendis.

Mida ma siis ikkagi selle aja jooksul õppisin

Pitsa "Giganto" koos Aleksandr Latin ja
Kirill Kotšegaroviga Fuerteventural

Eriti sooviks esile tõsta varakevadel 5 nädalast treeninglaagrit Fuerteventural koos Eesti proffide Kirill Kotsegarov ja Aleksandr Latiniga. Pean ausalt ütlema, et selle pika aja jooksul ei möödunud päevagi, mil ma ei oleks ala spetsialistidelt jälle midagi uut juurde õppinud. Kõige tähtsamad õppetunnid olid treeningu intensiivsuse ja puhkamise (magamise!) tähtsuse kohta. Õppisin ka seda, et treeningu ajal ei tule mitte mõelda vaid sellele, kuidas hetkel käimasolevat treeningut läbida, vaid kuidas pärast trenni kõige kiiremini taastuda ja järgnevateks treeningutes valmis olla. Mõelda ei tule vaid tänasele päevale, vaid ka järgneva(te)le päevadele ja treeningtsüklile tervikuna.

Kahjuks pean tunnistama, et ma ei õppinud nende 40 päeva jooksul mitte ühtegi venekeelset lauset või sõna, mis oleks kõlbulik siia blogisse kirjutada. Selle eest sain korraliku õppetundi rattakummi vahetamises ja parandamises, mis oli meil laagris peaaegu igapäevane nähtus. Laagri lõpuks sõitsin ees viiekordselt lapitud ja taga kolmekordselt lapitud sisekummidega. 

Mis ei läinud nii, nagu oleks võinud

EMV poolpikkas triatlonis

Jooksuga oli hooaja vältel pidevalt probleeme. Suure tõenäosusega sai kevadel liiga palju ainult ratta peale rõhku pandud ja jooks jäi osaliselt ka vigastuse tõttu tagaplaanile. Põhja ladumise asemel sai liiga vara liiga suurte kiirustega harjutatud. Ilma korraliku vundamendita ikka ei saa - olgu tahe mistahes suur.

Aeg-ajalt jäid ujumistrennide vahele liiga suured augud sisse. Ma ei tea, kas see on nüüd tänu pikale sõudmiskogemusele või lihtsalt heale õnnele, et mul tekib ka suhteliselt väikese ujumise mahu pealt suhteliselt hea veetunnetus ja suudan peagrupil sabas püsida. Halvemal juhul oleks mõni võistlus võinud ka teisiti lõppeda.

Mille eest ja kellele ma eelmise hooaja eest tänulik olen

Inimesi, kellele olen eelmise hooaja eest tänu võlgu on liiga palju, et neid kõiki siia blogisse ära mahutada. Alustades enda sugulastest ja lähedastest, kes hoidsid mulle pöialt ja aitasid ka rahaliselt kaasa, et saaksin ennast korralikult treeninglaagrites ja võistlustel realiseerida, kõikidest inimestest, kes käisid minuga koos laagrites ja võistlustel, pakkusid öömaja, transporti ja aitasid nii kuidas said, kuni erinevate treenerite ja nõuandjateni välja, kes ei lubanud trennis viilida ja olid kohe kohal niipea kui minu tähelepanu hajuma hakkas ja mõnda harjutust enda jaoks lihtsamalt teha tahtsin. Eriti pean tänama enda tädi, kes on alati nõus mind koos rattakastiga mitusada kilomeetrit sõidutama ja kes on nii mõnegi kopika minu eelarvesse lisanud, samuti Liisut, kes ootab mind pärast mitmetunnist rasket trenni alati sooja toiduga kodus ning kannatab alati mu lihasvalu ja väsimuse üle virisemist ära ja Aini, kes aitab mul treeningkavasid koostada ja eesmärke püstitada. Aitäh kõikile ja kohtume uuel hooajal taas trennis! :)

Järgmise (treening-)hooaja eesmärgid? 

Pöörata rohkem tähelepanu ujumisele ja jooksule. Parandada oluliselt üldvastupidavust ja lõppkiirust mõlemal alal. Õppida paremini enda piire tundma ja tõsta oluliselt treeningute kvaliteeti. Ja loomulikult tahan septembri algusel MM-il endast 100% välja pigistada.