Triatloni meelespea

Eestis on vähe spordialasid, mis oleksid viimaste aastate jooksul nii palju populaarsust kasvatanud, kui seda on teinud triatlon. Paarisajast harrastajast 2000 aastate algusest on alaga regulaarselt tegelema hakanud mitu tuhat meest ja naist. Iga aasta lisandub paarsada uut tulijat, kes ühel või teisel võistlusel, lühemal või pikemal distantsil, esimest triatloni teevad.

Võimalusi sportimiseks on see aasta rekordiliselt palju - ainuüksi Eesti triatloniliidu kodulehelt leidub kõvasti üle 50 ürituse, millest osa võtta. Triatloni suvehooaja avapauk antakse seekord 7. juunil Paides toimuval Eesti karikasarja esimesel etapil, kus võisteldakse sprindidistantsil. See tähendab, et on viimane aeg kõige tähtsamad reeglid ja etiketid meelde tuletada, kuidas triatlonivõistlustel võistelda ja käituda. Olenemata sellest, kas osaled sel suvel esimest korda triatlonil, või oled juba mitu aastat regulaarselt võistelnud, neid asju, millest ma kirjutan, tasub igal juhul meelde tuletada ja miks ka mitte järgmine kord teistelegi.

Enne võistlust:

• Vaata üle enda varustus
  

Ei ole nõmedamat olukorda, kui jõuda võistluspaika ja avastada, et rattal on kumm tühi või ujumisprillid jäid maha. Kindlasti vaata paar päeva enne võistlust enda varustus üle ja tee kindlaks, et sul on kõik vajaminevad asjad võistlemiseks olemas. Võistluse jaoks pakkimist ära jäta viimasele minutile, vaid vali selleks sobiv hetk eelneval õhtul, mitte võistluspäeva hommik.

• Tutvu võistlusjuhendiga

Pärast võistlust on kõik targemad ja enne ajalise trahvi või muu ebameeldiva üllatuse saamist tasub ikka korra võistlusjuhend läbi lugeda ja reeglitega tutvuda.

• Plaan tee valmis juba kodus

Võistluspäeval läheb alati kiireks ja aega on vähe. Parem plaani juba ette ära, millal sa varustuse vahetusalase ära viid,  riided vahetad ja soojendusega alustad. Siis ei pea sa võistluspäeval asjatult edasi tagasi jooksma ja energiat kulutama.

• Käi võistlus peas läbi

Üllatuste vältimiseks tasub enne võistlust korra peas läbi käia kõik kolm etappi ja vahetusalad. Kunagi ei lähe kõik plaanipäraselt! Mõtle välja, mida sa teed, kui mõni asi ei tule nii välja nagu võiks.

• Tutvu vahetusalaga

Üks keerulisemaid koht, kus kõike rohkem aega kaotatakse, on vahetusala. Kõnni enne võistlust kasvõi korra vahetusala läbi ja tee endale selgeks, kuidas ratta peale minna ja maha tulla.

Ujumisetapil:

• Tee endale ujumistrass selgeks

Väga tihti küsitakse just enne starti: "Kas poidest tuleb paremalt mööda ujuda või vasakult?". Ujumistrass võiks olla selge juba enne starti.

• Vali õige stardikoht

Stardis toimub alati palju trügimist ja massistardid võivad nii mõnelegi kehvemale ujujale hirmutavad olla. Hinda objektiivselt enda ujumisoskust ja vali endale vastavalt sellele õige stardikoht.

• Jälgi, kuhu sa ujud

Aeg ajalt tasub pea veest välja tõsta ja vaadata kuhu sa ujud. Ära looda teiste võistlejate peale, sest ka nemad eksivad tihti.

Ratta peal:

• Jälgi tuulessõidureegleid

Kas tuulessõit on lubatud või mitte saad sa teada võistlusjuhendist. Tuulessõidu keeldu eirates ei vihasta sa mitte ainult välja kohtunikud ja teised võistlejad, vaid võid saada ka ajalist trahvi või diskvalifikatsiooni.

• Hoia paremale

Isegi võisteldes kehtivad liikusseaduses kehtestatud liiklusreeglid. Üksinda sõites tuleb hoida paremale poole tee äärde nii, et autod ja kiiremad ratturid saaksid ohtutult vasakult möödasõitu sooritada.

• Ära viska prügi tee peale

Prügi tohib maha visata ainult selleks ette nähtud kohtades, mille kohta leiad infot võistlusjuhendis. Mujal maha visatud prügi tuleb koheselt üles korjata või vastasel juhul võivad kohtunikud sulle määrata ajalise trahvi või isegi diskvalifikatsiooni.

Jooksul:

• Vali õige tempo

Tempovalik jooksuetapil on väga tähtis. Ratta pealt maha tulles ei pruugi sa kohe aru saada milline sinu õige jooksutempo on. Võta pärast ratast paar kilomeetrit aega õige "sammu" leidmiseks ja hoidu liiga kiirest algustempost.

• Arvesta ilmaga

Hommikul startides ei pruugi veel aru saada, millised ilmastikuolud valitsevad jooksuetapil. Kindlasti jälgi eelmise päeva ilmateadet ja ole valmis ennast vajadusel päikese eest kaitsma.

• Finišit tuleb nautida

Iga triatlon on eriline ja iga finis on võit iseenda üle. Viimased 100m võta vabalt ja naudi seda emotsiooni, mida sulle pakutakse - sa oled selle ära teeninud!

Kui vaatamata välja toodud soovitustele läks võistlus millegipärast aia taha, siis tuleks esmalt täpsemalt analüüsida, mis siis ikka valesti läks. Kui näiteks jäi silma mõni korraldaja apsakas, siis oleks viisakas sellest korraldajale kindlasti tagasisidet anda ning mitte kohe Facebooki ilmale kirjutada. Erinevalt Facebooki sõpradest on võistluste korraldajatel võimalus reaalselt midagi muuta ja nemad on kriitika eest väga tänulikud. :)

Lanzarote ettevalmistus

Lanzarote laager on läbi ja koos sellega esimene suurem ettevalmistuse plokk selle aasta triatlonihooajaks. Trenni sai tehtud piisavalt kuid, mis tähtsam veel, kvaliteetselt. 5 nädalat kevad-suvises kliimas koos tugevate tuultega panid proovile nii organismi kui ka vaimse poole (eriti, kui ees ootas pikk rattatrenn üle 30km/h kiiruse tuulega). Tervis pidas vastu ja sain kõik trennid ära tehtud, välja arvatatud üksikud korrad, kui pidin ujumist edasi lükkama, sest basseinis olid kõik rajad paksult ujujatega täis.

Nagu graafikul näha, siis sai tehtud üle 80 trenni, umbes 130 tundi ja enam vähem 2300km ulatuses mahtu. Enamasti oli tegemist rahulike trennidega üldfüüsilise tõstmiseks, s.t. madala intensiivsusega pikad rahulikud otsad. Ratta peal oli pulss keskeltläbi 127bpm ning jooksus 145bpm (kui jätta välja lõigujooksud, siis jääb pulss arvatavasti kuhugi 140bpm kanti).

Rääkides kilomeetritest, siis ratta peal tuli kokku 1850km ja kui mul arvutuskäik ei peta, siis umbes 37km vertikaalset tõusu ja samapalju kukkumist. Jooksus siis vastavalt 350km ja ujumises tagasihoidlikud 60km.

Isiklikuks rekordiks Tabayesco tõusul jäi seekord 28min 20sek.

Kui veel natukene numbritest rääkida, siis võrreldes eelmise aastaga tuli ratast pisut vähem, kuid selle eest jooksu lausa 2korda rohkem. Eelmine aasta läksin laagrisse kerge jalavigastusega, mis ei lubanud palju joosta, kuid see laager sai tõesti erakordselt palju maad jooksusussidega ületatud. Ujumine jäi võrreldes eelmise aasta laagriga samaks.

Nii palju siis numbritest, kuid räägiks veel natuke sellest, kuidas see kõik siis tegelikult välja nägi. Esimesed 3 nädalat elasin La Santa külas Rait Rataseppa juures, kes elab ja treenib Lanzarotel juba eelmise aasta novembrikuust saati. Vahepeal liitusid meiega veel Sass ja Kirill ning pärast seda, kui olime mõned päevad neljakesi kahetoalises korteris, kolisin ma ära Club La Santa spordikompleksi, kus oli Aini apartmendis üks voodi vabaks saanud. Seal olles pakuti mulle kaks korda päevas rikkaliku rootsi lauda ning kõik treeningasutused olid vaid paari sammu kaugel. See lubas trennide vahel pikemaid hingetõmbamispause teha ja enam ei olnud vaja ujumise jaoks 3km pikkust rännakut spordikompleksi ja tagasi ette võtta.

Ujumine Lanzarote päikese all

Kuid spordikompleksis elamise tegelik suur eelis oli see, et elad seal koos teiste oma ala tippude ja spetsialistidega. Nii ma kohtusin päevast päeva endiste MM-i ja olümpia medalivõitjatega ning treeneritega, kellel rohkem treeningkogemusi kui mul aastaid kukil. Hingasin nii palju teadmisi ja kogemusi sisse, kui suutsin ning paljud jagasid ka lahkelt soovitusi treeningu ja erinevate alade tehnika kohta. Sai tehtud videoanalüüse ujumisest ja jooksust, uusi tehnikaharjutusi ning nädal või kaks hiljem uuesti tagasisidet selle kohta, kas tehnika oli paranenud või mitte - üldjoontest oli, kuid alati saab paremini.

Bikefit koos Benjaminiga

Tegin bikefiti Benjamin Price juures, kes tegi ka Marko Albertile bikefiti vahetult enne Marko võitu Uus-Meremaa Ironmanil. Ütleme nii, et asend muutus mitte ainult millimeetrite jagu, vaid ikka julgelt mitme cm ulatuses, mis on rattamaailmas nagu istuks uue ratta otsa. Kuid Ben-i kogemuse pagasit arvestades ei tohiks tema arvamuses kahelda ja eriti pärast Marko Alberti Uus-Meremaa IM võitu on ta kindlasti enamiku Eesti triatleetide usalduse ära teeninud ja nii ka minu.

Mis siis oli see, mis ma sellest laagrist enda jaoks kõige olulisemaks pean? Vastus võib tunduda mõnevõrra üllatusena, kuid see on toitumine. Elades esimesed kolm nädalat Rait Ratasepaga, kes jälgib enda toitumist detailsusega, mille sarnast ma ei olnud varem näinud, õppisin ma nii mõndagi. Ta on suutnud enda taastumist läbi toitumise nii kiireks saada, et suudab treenida pikki ja intensiivseid nädalaid, mille kõrval paljud profitriatleedidki kahvatuksid. Jälgides tema toidurituaale sain endale nii üht ja teist kõrva taha pandud ja tulemusena 5kg kergemaks, mis viis tunduvalt kergema enesetunde ja kiirema taastumiseni. Olen kindel, et tänu tähelepanelikumale toitumisele olen suutnud sel treeninglaagris ka rohkem joosta ilma, et vigastusi oleks tekkinud. Samm on kergem ja kiirem kui ealeski varem. Nüüd on vaja seda hoida ja oodata, mida suvel võistlushooajal korda suudan saata.

Kvaliteet-kütus 

Esimene nädal soojas kliimas

Jooksmine -20 kraadise külmaga

Nädal aega tagasi, 5. veebruaril, sai siis minu jaoks talv lõplikult läbi ning kolisin koos ratta ja jooksusussidega mõnusa Lanzarote päikese alla. Talv oli kulgenud üle ootuste hästi ja tuleb tunnistada, et mina nautisin harjumatult sooja jõuluaega ja aastavahetust. Kui ma tavaliselt krõbeda külmaga väga palju õues trenni teha ei taha, siis sellise mõõduka, kord plussis kord miinuses, ilmaga on väga mõnus väljas jooksmas käia. Ei ole ma ka eriti suur suusamees, kes seda Tartu Maratoni taga nutaks. Kui siis jaanuari lõpu poole ilm kaheks nädalaks krõbedaks külmaks ära kiskus, tegin ainult mõned jooksutrennid õues ja kiiremad lõigutrennid kolisin ära sisehalli. Ujumised üritasin nii paigutada, et koos teiste TriSmilekadega koos ujumise lõpetaksin. Mina hüppasin vette 7:30 hommikul, nemad tulid kell 8 ja koos läksime kell 9 hommikusöögile.

Laagris elan siin koos Rait Rataseppaga, kes juba novembrikuust saati on ennast siin marrokolaseks päevitanud ja valmistub siin Lanzarote IM võistluseks, üheks kahekordseks IM ja ka mõneks ultrajooksuks see aasta. Mees, kelle jaoks ei ole probleem hommikul 30km joosta, siis ujuma minna ja õhtul jooksulindi peal intervalle joosta - ulme!

Lugemine +20 kraadise päikese all

Kuigi olen siin alles nädal aega päikest nautinud on selle ajaga juba üht teist juhtunud. Olen aasta võrra vanemaks saanud, võidelnud ratta otsas tuulega, vulkaani otsa roninud, tuletõrjujaametit katsetanud ja nii mõndagi veel.

Reisisin siia koos Liisuga, kes tuli siia nädalaks Eesti talvest puhkama. Talle oli see esimene reis Kanaaridele ja seetõttu ka paras reisiärevus sees. Lendasime Tallinast läbi Londoni, kus oli vaja öö lennujaamas veeta, Arrecifesse. Samal ajal, kui mina igal võimalusel magada üritasin, kõige parem uni tuli just lennul Tallinn-London ja 20cm laiadel lennujaama radikatel, oli Liis enamus ajast ärkvel ja lõpus sihtpunkti kohale jõudes nii väsinud, et vajas väljapuhkamiseks ühe korraliku 14tunnise une. 

Järgnevad päevad aga nägid juba nii välja, et mina tegin trenni ning Liis samal ajal päevitas ja luges raamatut, aga mõnikord tuli ise ka trenni kaasa. Nii ta saigi tunda kuidas iga rattatrenni alguses on vaja kõigepealt 4km mäkke sõita ja kuidas on, kui tuul puhub nii kõvasti, et mõnikord on raske tee peal püsida. 

Matkamine mõõda kaljulist rannikuäärt

Üks lahe trenn oli selline. Mina pidin 2 tundi jooksma ja Liis tuli mulle pudelikandjaks ratta peal kaasa. Mina jooksin mööda liivadüüne ja "kuumaastiku" ning Liis rõõmustas, et sai lõpuks rahulikus tempos rattaga kaasa sõita ja päikest ning ümbruskonda nautida. Soos (mõeldud on kõrvalküla nimega "Soo", mis asub kohe väikese mäe nõlval) juhtus selline huvitav intsident, et meist mööda mootorratas sõitev, mille peal oli kaks meieealist noormeest, läks korraga põlema. Noored hüppasid motika pealt maha, ühel juba dressipüksid leekides ja mõtlesid et mis nüüd? Liis ja mina olime samamoodi hämmingus, et mida kuradit? Vett või spordijooki vist ei hakka peale kallama? Pärast lühikest mõtlemisaega hakkasime tuld tee kõrvalt võetud liivaga kustutama. Kui tuli oli peaaegu kustutatud proovis üks noormees mootorratast uuesti püsti tõsta, mille peale see taas poolemeetriste leekide alla mattus. Kui tuli sai teist korda kustutatud, siis noormehed enam sama viga teist korda ei teinud ja jäid ootama kuni mootor maha jahtub. Umbes tund aega hiljem uuesti samast kohast mööda joostes oli alles vaid suur liivahunnik. Huvitav oli see, et teised kohalikud külaelanikud põlevat mootorratast nähes ei tundunud väga üllatunud - ju siis ei olnud see nende jaoks esimene kord.

Rattasõit kuumaastikul

Trennidest ja oludest siin üldisemalt rääkides siis rattasõit on siis paras mägine. Ookeani äärest La Santa külast välja sõites peab kõigepealt umbes 300m kõrgusele ronima, enne kui esimest lauget teed oodata on. Spidomeetrinäitude järgi sõit võib kiiresti halvasti lõppeda, sest vastutuul võib ka kõige mõnusamana tunduvat laskumist tunduvalt aeglustada. Õnneks puhuvad siin enamasti põhjatuuled, mis tähendab, et trenni alustades saab taganttuulega mäest ülesse ronida ja trenni lõpus saab rahulikult vastutuulega mäest alla veereda. Sõidu ajal jälgin ainult enda südamelöögisagedust. Kui see tõuseb liiga kõrgele, hakkab minu Mio kell koheselt piiksuma ja ei lõpeta piiksumist enne, kui olen tempot veidi alla kruvinud. Süsteem toimib väga hästi! 

Kui veel natuke tuultest kirjutada, siis kõik, kes mõtlevad, et eelmise aasta poolpika triatloni EMV Valgas oli väga tuuline, on teretulnud siia külla tulema. Korraliku tuulega sõidad ühes suunas 55-60km/h ja teises 20km/h. Kui tuul puhub külje pealt, siis taskurätti ei lähe vaja, sest tuul ise imeb sul nina puhtaks (järgi proovitud ja toimib!).

Ujumine ja päevitamine ühes

Ujumiseks on Club La Santas olemas värskes õhus 50m bassein ja ka mõnus laguun, mis pakub väga soodsaid avavee ujumisvõimalusi. Samas laguunis toimub ka Ironman 70.3 Lanzarote võistlus ja ujumistrassi boid on siianii veel osaliselt olemas. Kuna bassein ise on aga pidevalt täis, siis käib siis kõva juurdeehitus ja see sügis avatakse siis veel kaks 50m basseini - ehk siis kokku 3x50m basseini ühes spordikompleksis... pole paha.

Jooksmiseks on lugematu hulk liivaseid jooksuradasid. Võid joosta lõputuid kilomeetreid mööda liivadüüne või matkata mööda kaljust rannikuäärt mõne vana vulkaanikraatri sisse. Lõike ja intervalle saab joosta Club La Santa staadionil, mis on kogu spordikeskuse kompleksi üks osa. 

Sel nädalavahetusel on meil torm. Öösel tuul puhus nii kõvasti, et maja katus vilistas ja ventilatsioonisüsteem undas. Tuulekiirused pidid täna olema kuni 40km/h ja homme kuni 50km/h. Isegi kohalike jaoks pidi see päris ulme olema. Eilsest 25 soojakraadist on hetkel veel 16 alles jäänud. Ma sisustan aega jooksmise ja ÜKE-harjutustega, kuigi Raidu sõnul on sellise tuulega joosta ka vastik, sest tuul pidavat jalad kokku peksma. Ise oma nahal pole veel proovinud.

Järgmisel nädalal liituvad meiega veel mitmed triatleetid. Esmaspäeval kolib Aleksandr Latin La Santasse, teisipäeval saabub Ain koos perega ja viimasena liitub Kirill Kotšegarov. 

Vaade meie kortermaja katuselt

Training planning the way it should be

Last week Sportlyzer introduced a brand new version of our training planner tool for coaches. It looks a bit similar to the old planner and still maintains basically the same "Excel-like" workflow, which so many coaches love. This time we focused on giving coaches even more detail for every week and every workout they plan. We also introduced a new feature we like to call "Workout template", which will hopefully make the life of so many coaches easier. I have been ridiculously excited about this new planner since I saw its first drawings and prototypes in the early November of 2013 and I have waited for this blogpost since they released the first beta-version for testers approximately a month ago. Here is why:

Our aim was to make training-planning for single athletes and whole training groups as fast and easy as possible. We wanted our planner to boost the efficiency of training and season planning by delivering advanced features and a growing level of detail, which we have not seen at any other training planning platform.

Take advantage of every inch of your screen to create training plans that will bring your athletes success!

The basics

This set of features was mostly already available for the last planner as well. I will still give a short overview for those, who might not be familiar with the old planner and point out 2 new features, which were made for the new planner.

Speaking about the "basics" I speak about the fundamental tools, Sportlyzer offers to create a long-term plan for athletes or training groups. First, you start with your goals or competitions, which you are preparing for. This will be your anchor points for how you want to plan your season and when you want raise the amount of training and when to rest - this is your strategy.

Depending on how long your season is and in which part of the preparation your are starting to plan, you will want to divide your plan into different cycles - most commonly named "General preparation", "Specific preparation" and "Race Season" (but you can also be as specific as "Training camps", "Speed preparation", "Endurance training", etc.). Now you already have a great view of how your season will probably look like and you can always come back and make changes if something doesn't go "according to plan".

What's new?

First you will recognise, that competitions are no longer linked to specific workouts, which gives you much more freedom in describing your competitions. Let's say you are planning on competing at a tournament, which goes on for multiple days. In the old planner you had to add a competition for each day of the tournament and for each race or game individually. It also forced you to specify duration and other things, which might not be relevant for you while planning. This was annoying so we changed it and added some more useful fields instead.

The second new feature, which already has been out there for a couple of weeks, is "Events". You can use events to describe all sorts of seminars, lectures, gatherings, etc., which doesn't have anything to do with training at the first point, but are still a part of the training planning process. For example you might want to "highlight" the athletes birthday (or you own) to create a "special birthday workout" for that day.

Diving deeper

Now you have the big picture and it is time to go to "the real stuff" and plan some actual training. You will recognise the "Excel-like" structure of the training planner, which looks similar to the old one, but gives you way more detail from the first moment on. To focus every inch of your screen on training planning, we created a wider and cleaner view for individual training planning and moved the comparison between planned and done training to another view. You will find a new "Effort" field, which is meant to describe the intensity of the workout from the perspective of the coach. That way it will be possible to compare it with the subjective intensity of the athlete after the workout and will create a better understanding of the workout.

We also added weekly summaries to the right of the input forms. This is a great help to keep an eye on training distribution between different disciplines. As a triathlete I am always concerned whether I am doing enough running and enough swimming or too much cycling. This sneaky little thing on the right will help me keep an eye on that. It also contains the "target duration", which comes from the strategy that I wrote about in the previous paragraph.

Operations like copying and pasting workouts, days or whole weeks has been made easier using the little blue submenu to the right of each row. You can copy and paste single workouts, days or even weeks. Copy-pasting works not only in the context of one athlete, but you can also copy the workouts of athlete A and paste them into the diary of athlete B. It's a great way to save time while planning!

If you select "Save as template" it will open up a whole new set of opportunities for you. If you use it right, it will become one "great playground" and save you a huge amount of time!!!

Workout templates

Templates are great! It makes planning so much easier and so much fun. Using templates is basically like copy/pasting with a memory. Every coach and every athlete has his or her favourite workouts and workouts, which they repeat constantly. It would be great, if instead of copy/pasting every single one of these workouts, I only need to drag them out of a box and drop them on a specific day. I call it accelerating training planning by 200% as I will never ever have to write a workout any more, since I will just drag and drop them out of a box. If necessary I will make small adjustments, but mostly I think my 75min Fartlek run, will remain a 75min Fartlek run for a very long time.

And this is what the new planner is about. Stop wasting your time writing and thinking and recalculating and start drag and dropping your training plan according to your strategy and the training cycle you are in. You will never be able to do everything 100% like you planned, but you will be able to adjust your plan in a couple of minutes and still stay on the right course.

Where do we go from here?

We will not stop here. We already are working on more sneaky little tools and features, which will allow coaches to observe and plan the training process of their athletes in a more convenient way and with less headache (at least less headache because of unnecessary paperwork).

In order to stay on the right course we would love the feedback of as many coaches as possible. So, if you are a coach and you would like to contribute to our work, send us an email hello@sportlyzer.com. If you are an athlete reading this post and you want your coach to give Sportlyzer a try, send us an email with your name, the name and email of your coach and we will talk to him.

Also keep in mind, that we all a human and we tend to make mistakes. If you find any bugs or fault behaviour with the new planner, please send us an email hello@sportlyzer.com, or report it to our forum and we will fix it as soon as possible.

Less is more - the Mio ALPHA

Since the introduction of smartphones, tablets and other little gadgets into our lives, training has never been that engaging, social and easy to monitor like before. My work as an iOS developer at Sportlyzer gets me in touch with a lot of new sports-gadgets, which are made to make training easier, more fun, social, exciting, adventurous, bla bla bla... Mobile apps that count your squats, wristbands that count your push-ups, watches that analyse your swimming technique, glasses that show you the best route to the next McDonalds - I've seen them all! I believe agegroupers have never had such a huge tech-support while going for their 8k Sunday run.

Polar F6

Let me show you what used to be my favourite sports-watch. I made the background myself - pretty neat! It has been my favourite watch for over 7 years, although I sometimes had to take it apart and put it on the radiator because it was soaking wet. Never the less it worked perfectly and still does. It measures heart rate and even has a alarm clock to wake me up in the morning (or drive my girlfriend nuts, because I've had the alarm for 7:15a.m. each day since 2009).

By the way, I also own a couple of other sport watches, like the Timex Ironman Global trainer and a Garmin and about 5 or 6 HR-chest straps from different companies. But I still love to keep it simple and I prefer the F6.

Let's compare my all-time favourite with today's most popular sport watches... you will spot some differences:

• Watches seem to be able to track nearly everything I do (GPS, accelerometer, power-meter etc.)
• Countless new features (customisable training zones, virtual trainer, workout templates, multipart workouts..)  
• More options, more menus - limitless fun and adventures while studying a new watch
• Bigger watches, bigger displays, more buttons, more sensors
• Most watches come along with their own online training platform (garminconnect, polar personal trainer...)
• Compatibility with smartphones, other sensors, mobile apps, facebook etc.
• ... the chest strap? Well... nothing fancy there.

I guess the last point is something you have never really thought about. And yet, the chest strap is one of the key elements when using a sports-watch because otherwise how do you get to monitor your heart rate, right? We do have super-accurate GPS-watches, watches using gyroscope and accelerometer data to recognise our movements, even different swim styles. These super-watches all connect to your smartphones, communicate with a ton of mobile apps and upload our workouts even before we can get under the shower. Everybody can see your routes on Strava, Endomondo etc. Yet you still have to wear that silly and wet band around your chest... why? 

Because you are used to it! It is already programmed into your brain, that when you go for a run you start by looking for your chest strap. Otherwise there is no use of your sports-watch. I was also used to it to it until I got the order to make the Sportlyzer Sportstracker app compatible with a new gadget called Mio ALPHA. Mio ALPHA is the first continuous heart rate sport watch that measures your heart rate directly from your wrist. After implementing the code and testing the watch during training, I knew, that this was going to be "the next big thing" on the market, that I even put away my Polar F6.

Now I am really happy to be a proud owner of a Mio ALPHA watch and a Mio Brand Champion.

I'm not going to write a long review about how it works compared to my other sport watches - other bloggers have done that and there is a list of them at the end of this post. I've had the watch for a couple of weeks now and here is why I love it.

Here is why I love the Mio ALPHA:

• It works - no matter what I do, no matter where I am
• It is so simple to use
• I don't have to worry any more about a thing
• It helps me to focus on the important things
• It is really comfortable and looks great (even my girlfriend likes it)

Mio Global is not the only company working on measuring heart rates directly from your wrist. There are a couple of other startups working on basically the same thing, but Mio ALPHA is the first one with a reliable watch designed for athletes. Unlike its competitors, who are working on all-day monitoring systems, Mio focuses on doing one thing really well and this is measuring your heart rate during training. Even at really high intensities (HR > 190bpm) the Mio ALPHA keeps its accuracy and that's something even some of my heart rate straps have problems with! Of corse you can argue, that it has no GPS, accelerometer or gyroscope, but how often do you need that stuff anyway? I choose my pace looking at my heart rate and not the latest Strava updates of my friends.
Sometimes less is more!

Here are some articles and reviews about the Mio ALPHA:

• http://www.dcrainmaker.com/2013/02/monitor-bluetooth-smartant.html
• http://gizmodo.com/5981963/mio-alpha-review-one-giant-leap-for-heart-rate-monitors
• http://www.geekosystem.com/mio-alpha-hrm/
• http://www.macnn.com/reviews/mio-alpha-continuous-heart-rate-monitor.html
• http://reviews.mtbr.com/review-mio-alpha-heart-rate-monitor

Saaremaa 3 päeva jooks

Tegemist oli minu jaoks kohustusliku puhkusega. Suvel lubasin enda tüdrukule Liisile, et pärast pikka hooaega veedame koos ühe nädalavahetuse kuskil spas. Hiljem sain pakkumise minna Saaremaa 3 päeva jooksu ajaks Kuressaare Grand Rose Spasse, mille üle ma ei pidanud kaua järgi mõtlema. Mina sain ennast 3 päeva jooksul välja elada ja Liis nautis enda nö "3 päeva spa maratoni". 

Muidugi me ei olnud üksi. Kuressaare oli paksult spordi- ja jooksusöpru täis ja puudu ei tulnud muidugi ka TriSmilekatest. Ürituse teeb eriliseks see, et erinevalt teistest rahvajooksudest kohtutakse kaasvõistlejatega lausa kolmel päeval ja koos ollakse mitte ainult jooksurajal, vaid pärast jooksu ka spas, restoranis ja ööklubis.

Grand Rose Spa

Esimene jooks toimus reede öhtul kell pool 5. Tuul oli tugev ja meenutas Lanzarote saart selle "väikse" vahega, et 30kraadise kuumuse asemel joosti napilt 5kraadise jaheda öhtuse päikese all. Mina eelistaksin iga kell kuumust külmale ja vöistlemine külma ilmaga ei ole mulle kunagi sobinud. Önneks on 10km suhteliselt lühike jooks ja väga kaua külmetama ei pidanud. Lühike, kiire, aga valus.... Stardikoridorist välja joostes puhus tuul tagant ja kiirus oli algusest peale meeletu. Proovisin asja rahulikult vötta, jalgu niisama ringi ajada ja teiste vöistlejate selja taha pugeda, et kui tuul vastu keerab, siis jöudu säästa. Esimese poole jooksingi suhteliselt hea tundega kuskil 15. kohal 5-liikmelises pundis. Ette ei trüginud ja alati eesjooksja selja taga tuules. Graafik oli seal 35 ja 36 minuti vahele.  Teise poole alguses tekkis aga esimene raske moment  ja nii kaotasin ma ühenduse grupi ja energiat säästva tuulevarjuga. Ülejäänud maa oli vaja juba üksinda tuulega rinda pista ja mida lähemale finiš tuli, seda valusamaks jooks minu jaoks muutuski. Olin tulnud siia puhkama, mitte ennast juba esimesel päeva rihmaks tömbama! Vöistluseks mingit ettevalmistust ma teinud polnud. Pärast 2 nädala tagust vöistlust olin käinud köigest 1 korra jooksmas. Viimane kilomeeter puhus õnneks jälle abistav taganttuul, mis puhus mind finišisse ja sealt juba edasi spasse, mullivanni ja sauna.

Pildi tegemiseks läksin korraks gruppi ette - loogiline eks?

Teise päeva jooks oli märska rahulikum - 16,195 km Saaremaa läänepoolsemas osas. Tuul oli endiselt tugev ja sääred juba kergelt pinges. Rajakaarti vaadates oli selge, et jooksma peab väga targalt ja strateegia mängib suurt rolli. Esimesed 8km oli sisuliselt vastu tuul ülesse mere äärde, kus puhus meeletu küljekas ja viimased 5km "lennati" tagantuule abil finiši poole. Minu jaoks oli selge, et esimese poole jooksen rahulikult kuskil pundis teiste jooksjate selja taga, ette ei trügi ja proovin viimasel 5km midagi korda saata. Möeldud, tehtud. Jooksin 7-liikmelises grupis pidevalt 2. vöi 3. reas ja tulin ainult enne joogipunkti pundi ette vedama. Vötsin enda joogi ja läksin tagasi tuulde. Mere ääres küljetuulega vajus punt tee äärde ja kohati joosti isegi 1-2 reas tee körval muru peal, et kuidagi tuulevarjus püsida. 5,5km enne löppu toimusid otsustavad lükked. Need, kes olid esimesed 8km pundi ees tööd rüganud, vajusid kiiresti taha ja passiivsemad jooksjad tulid ette. Mina pääsesin koos kahe teise jooksjaga ette, kuid 3km enne löppu läks tempo päris karmiks ja taas hakkas jöud minu jalgades raugema. Vahetult enne löppu prooviti minust taas mööda minna, kuid nagu juba eelmisel päeval, päästsid mind viimasel 200m avanenud jöuvarud jalgades ja sprindifinišis suutsin enda positsiooni hoida.

Õige jooksja kannab ka ööklubis
kompressioone

Ülejäänud päev möödus jälle saunas ja kuuma- vöi külmavee vannides vedeledes. Protseduurid, värgid särgid. Öhtul ööklubis räägiti, kes liigub isikliku rekordi suunas, kes on juba isiklikku rekordit parandanud ja kelle Saaremaa 3 päeva isiklik rekord on hoopiski seotud ölle vöi rummkoola joomisega.

Kui pühapäeval ärgates oli samm pulksirge, päkad juba kergelt paistes ja sääred ei töetanud head. Ees ootasid viimased 16km Kuressaare linna vahel. Usun, et ma ei olnud ainus, kes oleks hea meelega pika distantsi asemel osa vötnud rahvajooksu kepikönnist. Oli näha, et vöistlejate soojendus jäi tagasihoidlikumaks. Keskenduti pigem käe- ja puusaringidele. Stardis keegi väga esimesse ritta ei trüginud ja pärast stardikiirendust otsiti üsna pea rahulik tempo ülesse. Mina liikusin esimese kilomeetri koos naiste liidriga ja keskendusin enda rütmi leidmisele. Rada oli kahe aasta tagusest vöistluselt veel päris hästi meeles - esimene pool üsna kurviline ja laineline, teine pool algab tuulelise löiguga, mille järel tuleb üks väga raske saepuruga kaetud löik. Erinevalt eelmisest päevast jooksin ma seekord enamus ajast uhkes üksinduses kahe suurema grupi vahel. Grupp, millega eelmisel päeva jooksin, alustas suhteliselt kiirelt ja mina "tiksusin" 20-50m nende taga enda tempos. 

Teisel poolel oli märgata, kuidas osad mehed minu ees olevas pundis ära väsisid ja vaikselt taha kukkusid. Neist mööda joostes nägin, et nende seas oli ka neid, kes esimesel päeval minust mööda jooksid. See andis omakorda viimasteks kilomeetriteks mönusa emotsiooni kaasa. 4 km enne löppu tekkis minu ümber 4 liikmeline punt, kus hakkas üsna pea köva positsioonide vöitlus peale. Üks neist üritas vahetult enne vastutuule löigule keeramist pundist eest ära joosta ja ma olin ainuke, kes tempotöstmisega kaasa suutis minna. Saepuru löigule keerates püüdsime siis juba järgmise vöistleja kinni ja viimased 2km tösteti järk järgult tempot kuni mina enam kaasa minna ei suutnud. Lootsin, et kui suudan vöistluse kuidagi viimasele paarisaja meetri peale venitada, siis vöin teised sprindis lüüa, kuid pidin neil varem minna laskma.

Löppkokkuvõtes siis 20. koht üldsarvestuses kolme üsnagi ühtlase jooksuga (päevade kaupa siis 19. , 20. ja 22. koht). Löppaeg 2:38:47 on küll natukene kehvem, kui kaks aastat varem joostud aeg, kuid parem koht üldarvestuses suurenenud vöistlejate arvu kiuste ütleb, et selle aasta tingimused olidki raskemad kui 2 aastat tagasi.

TriSmile punt Saaremaa 3 päeva jooksul